Mida minust arvatakse ja mida mina neist arvamustest arvan

Nonii nonii nonii. Meie klassil oli siis võimalus teiste kohta anonüümseid arvamusi kirjutada, ohvriks sattusin ka mina, tuli nii humoorikaid kui ka pisut kahtlasevõitu iseloomustusi, aga mida paremat mul ikka teisipäeva õhtul teha on kui kirjutada mida ma neist ise arvan.

Alustagem otsast:

• Võib kihla vedada, et tulevikus naise nimi on Anneke .. või vähemalt tütre. - Enne viimase nägemist oli see mu kindel lemmik, korralik naerupahvak ikka. Kas autor ka kihlveo võidab, eks näis.
• Unine ja kohati terava ütlemisega arvutihuviline, ent eks need omadused vanadusega kaasnegi. Heas seltskonnas on aga alati ergas ja suhtlusaldis, lisaks teeb imehäid pannkooke. - Ei saa kurta muidugi, pannkoogikvaliteeid kohta kommenteerida ei oska, peab teisi usaldama. Autor on mulle (vähemalt ma arvan) teada ja ma ei oska midagi rohkem kommenteerida.
• Tark ning sõbralik spordipoiss. Kuigi pole kedagi, kes teda hommikul kooli ässitaks minema, on ta meie klassis üks korralikumaid kooliskäijaid. - Tark? Nope, spordipoiss? Võib-olla kunagi. Tõsi ta on, keegi ei ässita ja tagant ei torgi, peale mingi kurja vaimu mu sees mis ei luba mul üle lasta.
• Sündinud kalamees, alati abimees ja inimene, kes kunagi ei maga. - Esimene ja siiani ainuke reaktsioon:
  
• Sportlik, abivalmis, kiirelt täiskasvanuks sunnitud saama. Huvituja. - Ennist juba ära tühistatud punkte ma kordama ei hakka. Abivalmis...Võib-olla oleneb asjast tavaliselt, täiskasvanu? HAHA, NO.
• Sõbralik, otsib inimestega pidevalt kontakti. Veidi pessimistliku, läheb-nii-kuidas-läheb ellusuhtumisega, rahulik. - Ühe/kahe punktiga ei taha väga nõustuda, aga muidu võrdlemisi hästi tabatud, huvitav kes selle kirjutas o.o
• Poleks pidanud enne gümnaasiumi afrot maha ajama. Jättis oma hea tuju afrosse. - Usu mind, selle afroga oleks lood palju hullemad kui praegu.
• Oole vihkab kõike ja kõiki, kui tal halb tuju on. Kui tal hea tuju on siis palju vähem asju - Üks parimatest minu arvates, see tõi korraliku muige näole.
• Oole pani kõrva taha ühe filosoofilise mõtiskluse teosest "Sinilind": Tee teiste tuju rõõmsamaks ning siis läheb ka enda tuju paremaks! - Pani või? Võiks välja ka tulla, siis oleks eriti tore ju :P
• ohtlike sõnadega - Rawr, vihje? Kuidas kellegile ütleks ma.
• Nagu väike uss, kes poeb su abaluude vahele. Tahaks seda sealt nagu välja saada või seda kohta sügada, aga ei saa.. kurat kriibib ka veel. ÕHh - Selle üle mõtisklesin ma võrdlemisi pikalt ja alguses huvitas mind isegi selle autor, sest see oli lihtsalt nii kahtlane. Lõppude lõpuks jäi peale fuck it ning minu suhtumist sellesse ei suudaks vist ükski teine pilt paremini iseloomustada:
  
• Mõttetu õhuraiskamine. - Vaata üles, õnneks või kahjuks see ka aeg-ajalt kehtib.
• Mõtle enne paar korda enne kui midagi teed või ütled, võib kasuks tulla - Kus oleks asja lõbu kui ma enne ei ütleks ja alles siis mõtlema hakkaks? Tõsisemalt rääkides üritan ma seda tihti, kuid välja kukub ikka sitasti.
• Minevikus kandis afrot, nüüd ära tuntav kõrremütsi järgi. - Siin pole küll midagi vaja lisada.
• Mees, kes ei puudu kunagi koolist, kui palud, aitab kindlasti. Üle kõige vihkab Norrasse lendamist. - Selles pettusin ma ilmselt kõige rohkem, sest sellega tõsteti mu huvi kogu selle värgi vastu ka. Oleks oodanud midagi ägedamat mu kõige vihatuimale asjale (mida see ka muuhulgas ei ole). See oleks muidugi üsna creepy olnud kui keegi oleks õige asja sinna kirjutanud.
• Magab koolis ilmselt iga päev. Kui magada ei saa, hakkab torisema. - True that, ma torisen koguaeg muuseas, mitte ainult magamatusest.
• Leiab, et pea kõik muu on koolitööst olulisem: sõbrad, arvutimängud, 9gag. - Ei, siiski mitte. Sõbrad jah, aga muud asjad ei ole hetkese seisuga minu jaoks tähtsamad. Ei pruugi küll niimoodi tunduda, aga tegelikkuses on kooliasjad mulle tähtsuse poolest üsna nimekirja tipu lähedal.
• kuri huumor, südames on loodetavasti hea. - Uuri välja, võib-olla olengi.
• Kõige rohkem vihkab seda, kui parajasti internet ära läheb, siis ei saa MMO-da. - Selle autor ei saa olla rohkem ilmne kui ühegi teise oma. Mad spergrushes?
• Hoiab madalat profiili, kuid samas võib iga hetk plahvatada. - Madalat profilli...Kas just, aga plahvatusohtlik indeed.
• "Kui sul tuju hea siis käsi kokku löö!" - Oole ei plaksuta kunagi. - Made my day, made my week, see on lihtsalt nii naljakas. Kui muidu kunagi ei plaksuta, siis seekord küll. Laughing so hard that no noise comes out and you're just sitting there clapping like a retarded seal.:
  

Võrdlemisi toredad olid ju teised? Tahaks näha mida nad lõplikuks variandiks kokku panevad.

Üle pika aja üks enam-vähem nädal..

Möödunud nädal on olnud...sama tuim kui eelmisedki tegelikult, väikeste eranditega küll, aga ikkagi. Tüüpiline koolis derpamine, pidevad lained neutraalsuse ja pimeduse vahel, ebameeldiv aga mis teha. Vabariigi aastapäeva aktusel tuli välja et meie klassijuhataja on siiamaani kibestunud meie arvamuse kohta eesti keele tulevikust ja oli sellest lausa direktorile rääkinud...kes oli selle kuidagi Delfile ära maininud, kas pole mitte lahe? Igatahes, aktus oli endiselt sama mõttetu kui tavaliselt, saavutanud pole ma viimased 3 aastat mitte midagi, niiet polnud ka midagi oodata.

Neljapäeva õhtul oli Kosele minek, sünnipäevale nimelt. Endiselt samasugune nagu ma teda mäletasin. Sünnipäev ise oli...enam-vähem. Meie kink sünnipäevalapsele (õnne Swagnus) oli FAAAAABULOUS. Pidu ise läks võrdlemisi aia taha. Mõni mees peab endast endiselt liiga palju ja lausa peab vajalikuks end nii täis juua et saunakeris ja kõik muu täis ropsida. Loomulikult võis tema poolt kuulda ka kõikvõimalike vingete saavutuste kohta (mille ehtsuses ma siiralt kahtlen) kuulda, mis ta meist obv ju et paremaks teeb. Lõpuks mängisime psühholoogi, pikad juhtmed, neil (kahel mittejoojal) läks mingi 3 tundi aega et aru saada, sedagi suurte vihjetega.

Suht wastetime nädal on olnud, nagu tavaliselt. Lugesin 2 kohustuslikku raamatut läbi (jee, saavutus) ning leidsin endale lõpuks kirjanduse lõputööks raamatu, nüüd vaid vaja loota et seda tähtaega tõepoolest pikendati.

Muusikat ka:

The End.

Deep deep darkness..

Kes oleks võinud arvata, et kui ma istun ühe oma elu kõige hullema musta augu keskpunktis, võiks kusagil siiski valgus olla. Random encounters keep making my day. Täiesti ootamatu inimene, ootamatus kohas, ootamatu outcome. Ei olnud kindel kas mind äragi tuntakse ja lõppes see paraja pika ja mõnusa jutuajamisega, mis isegi pisut julgustas. Lihtsalt hämmastav. Ilmselt ka nädala parim sündmus juba esmaspäeval. Näis kuidas ma end sellest ülejäänud nädalast läbi vean. Uus tunniplaan on mõttetu, mõttetult pikad päevad koguaeg. Peaks autokooli sõiduaja panema.

Huumorit:

Midagi absoluutseks nullimiseks siiski leidsin:

How to fuck everything up 101.

Oops, I managed to do it again. What else is new.

Eile käisime paari klassikaaslasega baari(de)s, lõbus oli. Nägin vanu tuttavaid, leidsin mõned uued. Kuulsin huvitavaid jutte ja nii edasi. Ja täna? Read the title. Ma olen üks paras kuradima idioot, tundub nagu kogu see sitt mida ma pidevalt oma vanematelt kuulama pean, vastab aina enam ja enam tõele.

Insert something witty here:

Konfusioon

Viimased 2 nädalat on möödunud peamiselt väsimuse tähe all, midagi teab mis põrutavat juhtunud pole ja vaevalt midagi ka juhtuma hakkab...Millega ma siis hakkama olen saanud? Vähe kui võrrelda enamikega, kuid midagigi.

Esmalt jõudsin ma siis tagasi koju, sealt põrgust, kohast mida ma absoluutselt ei salli. Ülejäänud vaheaeg (4? päeva) möödus suuresti paljugi puudujäänud une tagasi tegemiseks. Käisin ka arsti juures omale tervisetõendit nurumas. Õnneks midagi hullu polnud ja vaatamata oma kehvikule (vähemalt enda arvates) nägemisele anti see paber mulle siiski kätte.

Siis algas kool, parim väljavaade sealjuures see, et järel oli vaid 2 IT tundi (ja nüüdseks on see mõttetu õudukas täiesti läbi!). Üsna igavalt on siiani asjad läinud, lunitakse jälle hulgaliselt raha erinevate asjade jaoks ja üritatakse aktiivselt kõike peale suruda. Inimesi nendelt endilt küsimata vabatahtlikeks tembeldada on ju alati äge. Käisime karjäärinõustamises, kus tuli välja et ma sobin hästi seda nö musta tööd ära tegema, muud asjad olid üsna viletsas seisus.

Autokooli esimene tund oli ka, kus oli põhimõtteliselt 2 tundi suht sissejuhatavat jms värki, natuke safety videosid ja õhtul sai ka lõpuks teooria.ee-sse sisse. Esimese mooduli (neid on 3) vahetesti tegin ma juba mingi reedel ära (sisukas reedeõhtu obv), täna hommikul sain kinnituse järgmise alustuseks. Siiani ei tundu midagi keerulist, näis mis siis saab kui mind tänavatele inimesi mõrvama lubatakse. Tõotab olla fun.

Sellest nädalast...homme on autokool ja tänane mata kontrolltöö ei olnud totaalne feil tänu klassikaaslastele, yaay. Paraku pole tegu sellise kontrolltööga, mille eest terve kursuse saab, vaid ainult poolikuga. Muuhulgas olen ma ka paari asja suhtes pisut segaduses ning ei suuda otsustada, millal, mis ja kuidas üldse teha..

Lõppu, algatuseks video mis mind pühapäev vastu esmaspäeva kella kaheni üleval hoidis sest see on lihtsalt nii naljakas:

Ja siis mingit muusikat, üllatuslikult endalegi avastasin, et DnB aitab reaalainetes hästi keskenduda (pealkiri kirjeldab lisaks ka veel mu viimase aja magamisolusid):

Väsinud ja piinatud, mõttetu

Tulemas on järjekordne positiivne postitus minu poolt! Praeguseks hetkeks olen ma veetnud juba mingi 10 päeva kõige mõttetumas kohas planeedil = Oma vanemate juures Norras, sellest veidi hiljem.

Mis on juhtunud pärast mu viimast postitust? Tüüpiline jõulunädal meie koolis vist. Liitklasside päev (mis oli peale mingi veidra ennustamise täiesti mõttetu). Suutin endale ennustada, et kui ma TTÜ-sse lähen, olen forever alone elulõpuni. Millised väljavaated tõepoolest. Siis oli mingi klassioleng, kus sai teiste tehtud kooke süüa. Jõulupidu, mis oli vähemalt filmide poolest täiesti kohutav. Suuremalt jaolt meie klassi omadest koosnevat bändi kuulata oli täiesti mõnus, oskaks vaid ise ka midagi mängida...Pärast seda läksime me Patrickusse, mis on kõigile teadaolevalt tüüpiline reaalikate joomakoht. Kuna mul läks paari tunni pärast lennuk, ei saanud ma kuigi palju juua, aga seltskond ja mölateemad olid mõistlikud. Eneseparandus ftw, ma olen endiselt sama jobu kui ma arvan et vähemalt proovin end parandada selle põhjal mida mulle öeldakse. Kasulik. Nagu mainisin, läks paar tundi hiljem lennuk siia mõttetusse kohta.

Siin...Ei saa magada, siin ei ole midagi teha, pidevalt käiakse pinda. Ühel teataval debiilikul on ikka tõesti tarvis päevast-päeva mulle kõik mu vead näkku visata ja mind sõimata, no tere hommikust vittu, vaata ennast vahepeal ja siis tule minu kallal tänitama. Paar päeva veel..Paar lõputuna tunduvat päeva.

Eelmine aasta oli üldkokkuvõtvalt öeldes üks suur faking feil ja ega see aasta etem ei tõota tulla, antakse ju nii palju võimalusi rikkuda oma elu ära viletsate valikutega.

Muusikat ka:

Mõned päevad veel..

Lõpusirge...Ainult 3 mõttetut päeva veel ja saan pisutki puhata...See nädal oli üks jubedamaid üldse, kui välja arvata nädalavahetus ja ega siiski palju puudu jäänud et kõik oleks aia taha läinud. Kogu koolis oleku vältel oli tunda, et kusagil on mingisugune energiavampiir, kes mu niigi väheste varude arvelt veel juurde võtab. Oeh, peaaegu kõik läks aia taha ka veel.
Reedel käisin T-Särgipoes sünnipäevakingituseks särki tegemas. See oli ikka parasjagu jube kogemus...Alguses oli jutt jäänud kuni poolele tunnile et särk valmis saaks aga ei, alati satuvad neid töid tegema mingid HERPA DERPA HURR debiilikud, kes millegagi hakkama ei saa. Poole tunni asemel lõin ma seal surnuks ligi 2 tundi. Vähemalt sai särk korralik lõpuks ja kingitusena kõlbas ta ka.
Sünnipäevast endast midagi väga tuua ei oska. Eurovision Drinking Game on üsna...huvitav. Mõnede reeglite ja teatud lugude puhul ei tohikski vist klaasi/pudelit suult alla lasta. Lõpuks tundusid mõned lood isegi päris head olevat. Pärast magada ei lastud, sest mõni valjuhäälne maakas ei saa aru, et ei ole vaja faking karjuda koguaeg kui vähemalt 4-5 inimest magada üritavad juba -.-
Mingi random video ka otsa, kinda made my day:

Oeh...

Mul on kõrini, täielik tüdimus peal...Kuidagi peab need 10midagi päeva veel üle elama...Kuidas, ei tea, imerohtu vaja ilmselt. For some reason kirjutasin ma oma frustratsiooni...maha? ajalootundide ajal sinnasamusesse vihikusse. Kirjutamine hoiab ärkvel (haha). Kirjutan ümber kõik mis sinna kirjutatud on, unmodified
Day 1: Olin ergas, tunnen selle tunde kadumist, fml. Kuradi ajaloopraktikant, üks hea tundega päev üle mitme nädala ja ikka selline mäsu, jube lihtsalt.
Day 2: Matemaatika läks aia taha, järjekordne tülpimus ja masendus, ülejäänud päev on olnud ja on veel edasi täiesti mõttetu. Uni. Loen Salingeri hetkel, mõistlik. Oeh.
Day 3: Bah. Mata töösid ei saanud ikka kätte, ajalugu on endiselt hunnik s***a. Vähemalt on raamat kaasas, on midagigi mis ärkvel hoiaks ja midagi teha. Täna on nii tühi ja mõttetu päev..
Day 5: Kus on day 4?! Eile polnud tundi, niiet polnud vihikut. Sündmused? Mata 3, haualkäik, teater. Igav on, pisut murettekitav, ei saa aru mis toimub. Paar tundi veel ja on nädalavahetus. Magus magus uni...

Nagu näha olen ma ajalootundides ülimalt positiivselt meelestatud. Mis parata, olen kord selline. Selle nädala sees oli nagu näha, kõige produktiivsem päev neljapäev. Mata tööst ei räägi palju, vähemalt ei saanud kahte. Käisin kooli/isamaa eest surnud õpilase Triegeli haual, olen jälle 'aktiivne' olnud ja kui PJ piriseb, et miks me midagi ei tee, siis võib ma rahulikult mõelda, et ma siiski olen midagigi teinud ja võib-olla ei aja sedasorti loeng niivõrd hinge täis. Õhtul käisime teatris vaatamas lavateost 'Punane'. See oli modernkunstist ja omamoodi huvitav, mõningad head mõtted.
Täna (laupäeval) ei ole ma eriti produktiivne olnud...Hommikul sain ootamatu kõne ja oleks oma unise pea tõttu peaaegu telefoni vastu seina loopinud. Lisaks sellele sain oma klapid lõpuks garantiist kätte.
Ainult natuke veel...vast elan üle. Muusikat...Muusikat...Pilte, pole hetkel mingeid ägedaid pilte, vb leiab mõne, näis, muusikat...kuulake midaiganes Feintilt, neil on kõik lood head, ma ei viitsi otsida hetkel.

I'm sick of this

Jah, see video kirjeldab ka minu hetkesuhtumist peaaegu kõigesse. Lihtsalt nii jube on koolis ja kõikjal mujal. Minu päeva tippsündmusteks viimasel ajal on olnud säästumarketis uute aastahindluste leidmine, mõned üksikud msnivestlused ja kahtlane (minu puhul) muusika suvalistest kohtadest.
Kool on lihtsalt nii tüütu, inimesed lihtsalt on täielikud fucktardid et naljakas ka pole. Õpetajad lihtsalt leiavad igasuguseid lõbusaid asju, mille kallal pidevalt surkida. Teisipäeval on matemaatikas kontrolltöö ja ma ei tunne end just eriti heas seisus. Mõni inimene klassist lihtsalt on NII debiilne. Üritaks korra vahetunnis silma looja lasta, et tähtsamas tunnis vähemalt pisutki tähele panna, aga ei, lihtsalt PEAB terve kuradi vahetunni valjult plaksutama ja idiootselt naerma. 'Sitting there clapping like a retarded seal' Lisaks sellele ei suudeta lihtsalt tundide ajal oma suud kinni hoida.

Ja minu nädalavahetus...Ma käisin teeviidal. Asi seegi, free nänn, pohhui see et ma praktiliselt üksi olin terve selle aja. Vähemalt sain ma helkuri sealt, samasuguse kui see mis mul mingi päev lihtsalt küljest ära kukkus. Ülejäänud aeg, youtube, streamid ja Skins. Ja muidugi 9gagid ja muud sellised eluraiskamise kohad... Kuna ma olen liiga laisk et endale tumblri teha siis panen siia veelgi pilte ja veel ühe video.


Hory shet, jah mina tõesti kuulan DnB-d ka nüüd, whatcha gonna do about it?

The Trinity ja muidurage'i

Jälle on ajamõõt mu tühises elus tiksunud kuukese võrra edasi. Selle kuu jooksul on nii mõndagi juhtunud, kuid siiski on olustik enamasti sama masendav kui see ilmgi, mis praegu siin valitseb. Millest ma siia siis kirjutada tahtsin või tahan, on mul juba ammu meelest läinud, niiet tuleb jälle mingit tühja soga kuni mul õiged teemad meelde ükskord tulevad.

Üsna jube on see viimased kuu aega olnud, eriti koolis. Kui alustasin aastat enam-vähem positiivsel lainel, siis nüüdseks on sellest alles jäänud massiivne allakäik. Isegi kui ma õpin, venitan võib-olla heal juhul kolme või neljamiinuse kätte. Samahea kui üldse mitte õppida, sest nii käitudes sain samaväärseid hindeid. Vast suurim feil oli ühe kuradima kirjandiga, mille suhtes ma end alguses isegi positiivselt tundsin. Kättesaades...= Tuju nullitud. Õigekirja eest massiivsed null punkti. Seda kirjandit kätte saades tuli ikka kole masendus peale. Ma tean niigi, et pole just kõige teravam pliiats karbis, aga sellega sain tõestuse et olen veel lollim kui ma arvatagi oskan. Mõttetu saast, põlema võib ta need kirjandid pista. Muud ained on võrdlemisi kolmepuru või midagi sinnakanti, hommegi venekeeles 2 järelvastamist. Lisaks sellele on muutunud paljudes tundides viibimine täielikuks piinaks. IT õpetaja vahib nagu raisakull koguaeg kuklas, mis on tõsiselt tüütu ja creepy, venekeele õpetaja on päev-päevalt aina tüütum ja ühiskonnast/ajaloost ei maksa vabsjee rääkida. Seal algavad alati niivõrd mõttetutel teemadel diskussioonid et vähe pole. Lisaks selle lendab igast suunast igasse suunda igasugu 'ohsnap' kommentaare. Mõni kohe ei suuda oma suurt suud kinni hoida.

Praeguse seisuga nädala aja eest sain oma senise elu kõige parema teatrikogemuse. Käisime vaatamas 12 Karamazovit. Pole ammu midagi nii ägedat näinud. Publikusse visati topse ja 'kive', topsidesse valati viina, publikut võeti osalema, muusika oli ülimalt hea. Mis sellest et ma poindile pihta ei saanud, ma ei saa niigi enamuste asjade poindile pihta, hea oli see lavateos sellegipoolest. Pärast liikusime väikse kambaga edasi esmalt tšeburekipoodi (kultuurišokk mõnele, haha) ja sealt mutantdiskole. Leidus üks tore inimene kes meile vaestele õpilastele sissepääsu ja isegi joogi (!) välja tegi. Muusika oli huvitav, tantsida ma selle järgi ei mõistaks. Lisaks sellele suutsin ma end too nv külmetada ka veel, mitte eriti tore.

Kahe päeva eest ehk siis reedel saime kätte oma 'Holy Trinity' viimase osa ehk reaali lõpumärgi. See aasta oli siis pidu meile, ei mingit teiste eest plekkimist või nende heaks orjamist. Võrdlemisi tore oli. Pidu oli alguses võrdlemisi tuim, kuna kümnendikke ja muud kraami oli liiga palju, ei saanud end vabalt tunda. Lõpuks sai nad õnneks välja aetud. Toit oli...meh, toostid olid...kohati head, kohati megaodavad ja tüütud. Lisaks sellele kestis see toostide uinamuina veel ligi tunnikese. Märginäidend oli derp, pärast seda tantsimine täitsa mõnus ja vaba. Otseloomulikult tõstatas oma pead üks kole lohe nimetusega sissesadajad, mille tõttu ma jälle end piiratult tundma pidin, seetõttu FUCK IT, limiit peale. Ei võta mitte ühtegi matsi enda juurde kuni on selge et pidu on täielikult läbi ja enam tõesti midagi edasi ei toimu. Ei hakka end limiteerima selle pärast, et keegi on liiga kitsi taksoraha maksmiseks või ei raatsi ise varem koju minna.

End of Chapter, üks pilt ja üks lugu ja ongi postitus läbi.

Koorem

Hurp herp, möödunud on jälle miski 2 kuud viimasest postitusest. Nii mõndagi on juhtunud, kõik ei tule niikuinii meelde ja ei viitsiks ilmselt kirjutada. Tuleks meelde mida ma seda draftigi alustades tahtsin kirjutada oleks tore. Märkimisväärsematest sündmustest..viimase kuu aja jooksul..Oli sünnipäev. Esimest korda umbes viie aasta jooksul oli reaalselt sünnipäeva tunne ka. Oli midagi erilisemat kui kooli kommi viia. Vähemalt ei lauldud seal, ma ei salli seda laulu silma(või äkki kõrva?)otsaski mitte. Tõeline üllatus tuli koju jõudes, kust avastasin koogi ja veel paar asja, mis tuju heaks tegi, wow, kedagi huvitas ja keegi hoolis. Polnud ammu sellist soojust sees tundnud. Kõige üksikumatelgi leidub teinekord sõpru, positiivne.

Peale selle..Rebastenädal, mis möödus täitsa positiivselt. Võrreldes mõne grupiga, said peaaegu kõik meie rebased selga normaalsed ja inimlikud riided. Esines üks erand...Temast hakkas kahju. Üldiselt möödus nädal ilusasti, rebane täitis oma ülesandeid ilusti ja piinamist polnudki vaja tarvitada. Toimusid sotsialiseerumised ja tavapärane Raekoja platsil ringi tantsimine. Meil oli hea grupp, kui derp-tüübid välja arvata. Oma arust jube lahedad tüübid vist olid. Tüdrukud olid normaalsed vähemalt, sai normaalsete inimeste kombel räägitud jne. Reedel oli siis see 'rets' (paremaks seda väga nimetada ei saa, iga aastaga keelatakse aina rohkem asju ära niiet ma ei imestaks kui kogu see djeela varsti ainult oma nime raamatusse kirjutamisega piirneks). Meie (sakslaste) ruumis pidi kõrgete tornide otsa ehitama kaardimaju, ehk põhimõtteliselt inimtorn mis ehitab kaarditorni. Paistis täitsa lõbus, mul ei ole õrna aimugi mis enamikes teistes tubades toimus. Hiljem oli pisut kahtlase sisuga slideshow, ristimine ja patareisse kobimine. Patarei ise oli...no ega tal viga polnud, aga kümnenda klassi oma oli minu jaoks parem. Selle peoga seoses tuli välja üksi elamise suurim miinus. Kõik tahavad sisse sadada, seekord veel eriti massiivses koguses (8 inimest...), mina kui aeg-ajalt heatahtlik inimene ei saa väga keelduda ka ju, sest ma ei taha jubeda mölaka muljet jätta. Sellised lubamised ei lase mul samas end vabalt tunda, sest ma tean et ma pean pärast olema adekvaatses olekus et inimesi sinna juhatada/ise kohale jõuda jms. Lühidalt öeldes ma ei saa end vabalt tunda ja see põhimõtteliselt rikkuski selle peo ära. See ja paar teist asja veel, mida siin mainima päris ei hakkaks. Eks ikka omajagu nalja sai ja tantsida sai ja niisama rebastega 'ilust' ja 'inimeste mentaliteedist' rääkida. Lisaks tõstatas pead jällegi üks mu suurimaid vigu, argus..Tahad nagu midagi öelda, ütled, inimene kellele ütlesid ei kuulnud. Järgmine lause minu poolt 'ah unusta ära' ja kui öeldakse, et ma veel midagi ütleks, ütlen õigest asjast midagi totaalset erinevat ja magan võimaluse maha et lõpuks välja öelda seda mida tahan. Oijah, kes oleks osanud arvata et minusugusel selline wall of text mõtteid peas äkitselt on, mis veel siis oleks kui ma vaevuks detalilseid sisukokkuvõtteid tegema.. Praeguseks saab see post otsa, üritan tihedamalt kirjutama hakata kui keegi seda üldse lugeda viitsib. Praegu on üsna nulline tuju, niiet see aitab mul end välja elada vähemalt.

Midagi muusikat ka:

Amet: Maamärk

Jep, vabaduse laulul käidud. Mingil põhjusel sidusin ma oma mütsi külge õhupalli...kuhu neid hiljem juurde pandi...kokku kuus tükki. Täitsa funz oli, tähelepanu tõmbas see endale küll, lolturistipildid. Vabaduse laul ise oli...nii enam-vähem, mõned artistid olid lausjubedad, hullemad veel isegi (Iiris). Need korvati õnneks mõne teisega (Dagö). Seltskond oli normaalne, kuid planeeritust kordades suurem, kohati oli see isegi liiga suur, liiga palju ebameeldivaid ebavajalikke inimesi. Lahkusime enne Sinead O'Conneri esinemist, sest külm oli ja rohkem ei olnud midagi kuulata ka, rahvast oli lahkudes massiliselt, bussid olid paksult täis niiet kesklinna oli üpris raske jõuda. Hiljem oli korter jälle rahvast täis (koos minuga 5 inimest)(jep, see on palju), kuid sedapuhku polnud tüütuid ega kutsumata külalisi. Niiet üpris kordaläinud üritus.

Rohkem väga kirjutada polegi, vähemalt mitte enne kooli algust.

Pilt ka (props to Kaspar):

Millal ma viimati siia kirjutasingi...?

Igatahes jah, see oli ilmselt üsna pagana ammu ja ma parem ei üritagi kõigest, mis vahepeal juhtunud on, detailset sisukokkuvõtet teha. Kuna ma eeldan et viimane sündmus millest ma blogisin, oli tõesti uurimistöö kaitsmine siis...Sellele järgnes koolilõpp. <- Mõttetu, aktus polnud kohustuslik, muidu niisama tühja ajamine. Siis keemia riigieksam...85p, kartsin vähemalt, lootsin rohkemat, meh, I'll live. Keemiaga jätkamine oleks tõesti viimane variant kui kuhugi mujale ei saa.

Jep, nüüd siis juba suvi, alustagem lausa uut lõiku. Peterburi trip...Laev = Ujuv peldik, mõningased huvitavad momendid, muidu ei midagi erilist. Alkohinnad olid muidugi vapustavad. Saaremaatrip jaanipäeva kanti, seltskond oli meeldiv ja väike võõrutusravi arvutist on vahelduseks isegi mõnus. Err, laulupidu? Suht sama kambaga sai käidud kellega Saaremaalgi ja see oli ka umbes see aeg, kus mu kodust sai nii mõnegi inimese jaoks alaline elukoht, kohati pesitses siin ühe inimese asemel neid lausa 5. Imelik, pole nagu eriti harjunud.

9. - 26. juuli sai veedetud jälle mõttetult Norras logeledes. Tippudeks mingi väljasõit ühte ilusasse kohta ning muidugi allahindlused. 90% odavamalt omale kuhjaga uusi hilpe saada pole ju paha. Väikevenna nägin ka siis face-to-face ära. Tal on ägedad silmad :3 MSN sai ka selle perioodi jooksul bloki, mingi spambot oli info saanud jajahm...uus on ooletuurmaa@hotmail.co.uk, kui kedagi huvitab ja keegi veel seda värki üldse loeb siin.

Koju tagasi tulles...Järjekordselt 4 inimest majapidamises, peaks üüri küsima hakkama. Siiani suht tühi nolife olnud, mõned jalutuskäigud ja niisama laisklemine. Ahjaa, Dagö kontserdil sai ära käidud, kui Bonzo ja Tõun välja arvata, oli väga vinge ja hea. Üks nendest vähestest kampadest mis live'is samahästi kõlavad kui stuudios/plaadilt.

Praegu on eriti igav olla, sest umbes kogu mu põhisuhtlusseltskond on kuhugi minema sõitnud ja ma istun siin ja otsustan blogida. Muusikamaitsega olen ka nagu panniga pähe saanud, kuulata Skilletit, Scooterit ja rahulikku klaverimuusikat on endagi jaoks veider. Mõned lood ka lõppu:

Järgmised postitused tulevad võib-olla enne kooli algustki, näis kui mu tühjas elus midagi huvitavat juhtub. Hmm...Peaks vabaduse laulule ka ikka minema.

Derp...

Peaksin olema õnnelik...aga ei ole, fuck knows why

SOTW: (jah, see on täiega masendav)

WOOT!

SEE ON LÄBI, SEE ON LÄBI, SEE ON LÄÄÄÄBBIIIIII

Jah, uurimistöö st. Aasta aega (okei, tegelt kokku mingi paar nädalat kui tegelikku tööaega arvestada) totaalset piina, AGA SEE ON NÜÜD LÄBI. Nüüd tuleb aint loota, et mu kokutamise, vuristamise ja muu jura eest liiga palju punkte maha ei võeta ja tuleb ikka hinne viis. Mida ma muide eelmise neljapäevani ei oodanud, sest kartsin oma töö järgi minna. Oleks retsensendiks Niggerlis olnud, palvetaksin ma praegu ilmselt kolme nimel. Joppas...

Muuseas kah, eile hommikul (pühapäev) sain ka mina siis lõpuks vennaks, 18,5 aastat vahet aga tolku sellest, nüüd pole ka mina enam pere ainus laps. Pildil on siis...veel ametlikult nimetamata ühepäevane pamp.

Kirjanduse põhimõisted

• SÜŽEE – teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süžeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja –kohta; sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon – tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt; pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust.
• Miks tundub mulle mu elu nagu mingi sitt Ladina-Ameerika seebika fanfic...Mida iganes ma ka ei tee, vägisi käib see raibe mööda seda süžeekava, praegu möödudes haripunktist. Näis kuhu ta siis lõpuks ennast välja keerutab...
• Mõttetu vaheaeg oli, polegi midagi kirjutada väga, Tammsaarega olen poole peal, asi seegi, topelttunnid alles neljapäev, vast selleks ajaks saab läbi.

SOTW, kuna mu kõrvaklapid olid 1,5 nädalat katki ja arvutist ei kuula ma nii selektiivselt kui ipodilt, siis on see ka piikalt vahele jäänud, nüüd siis:

No enam hullemaks küll minna ei saa...

Kõik on perses, kõik on katki, rõveda nöha sain kah veel, hullemaks see nädal enam minna ei saa. Nädala tipphetkeks oligi kolmapäeva öö vastu neljapäeva, pärast seda on kõik kolinal alla käinud.

Kõrvaklapid katki, durr.

• On kätte jõudnud järjekordne esmaspäeva õhtu, mille käigus ma oma blogisse midagi kirjutan, tundub et see on nüüd selline paikasätitud päev. Ilmselt on asi ka SOTW-is, aga ok. Täna oli mõnus päeva, oli ainult 5 tundi, millest ma vähemalt pooled maha magasin. Bio KT oli ka lihtne.
• Eelmine nädal...sai koolis asju (hindeid siiski) parandatud, nii mis mürises, nüüd ei olegi mul enam vene keeles kaheseis! Kontrolltöö kirjutamine oli halenaljakas, selles klassis vähemalt on liiga lihtne spikerdada. Kõik sõnad sai paberilt maha kirjutatud. Vähemalt kahte päris ei saa, selles olen ma kindel isegi. Eelmisest nädalast veel...üsna igav oli kokkuvõttes siiski, nädalavahetusel tuli keegi tagasi ja seegi oli väike päike laupäeva.

Jääb seekord veel lühemaks kui ta muidu on, ei tule midagi pähe kirjutada väga. Ahjaa, TIK-igeeniused korraldavad nädala keskel peo, neljapäev saab huvitav olema.

SOTW, järjekordselt midagi veidrat, aga mis teha, meeldib juba kord sedasorti värk. Kes on mänginud mängu nimega Portal, tunnevad loo ilmselt ära.

Ja video mille tõttu ka originaal meeldima hakkas:

Herp Derp

• On esmaspäeva õhtu ja ma vahin tühja pilguga kord riigikaitse õpikusse, kord funnyjunki, kord msn-i. Oli sündmustevaene nv, vähemalt minu jaoks. Keegi sõitis ära, käisin suusatamas ja magasin niisama peatäit välja. Korra käisid külalised ka, aga ööseks nad ei jäänud, asi seegi, saan mõnigi nädalavahetus korralikult magada.
• Valimas käisin ka, hääl rändas minu poolt IRL-i tasku, kandidaat pole vast tähtis. Oleks E-hääletamisel osalenud kui ma poleks oma neetud ID-pinne täiesti lootusetult ära kaotanud.
• Ülehomseks on mul vaja kaasõpilase uurimistöö ära retsenseerida, õnneks midagi väga keerulist pole, töö ise on võrdlemisi mõistlik, vormistus tekitab mõningased küsimärgid. Peale seda on veel vaja kaitsmine üle elada ja lootma jääda, et mu uurimistööd tagasi ei saadeta, kuna see on liiga teh suck. Loodetavasti seda siiski ei juhtu. Õnneks on minu grupis kõik omad ja mu endagi töö sattus normaalse inimese kätte, loodetavasti väga ei keerata selle retsenseerimisega. Saaks see teema ometikord läbi. Hinded on üldjoontes täiesti kohutavalt alla käinud, bleh, vast saab järje peale

SOTW-e tahaks lausa mitu nimetada, aga arvestades nende...khm, keelt ja päritolumaad, jäävad need paraku välja, panen siia lihtsalt mõnusat...instrumentaalmuusikat, mis aitab närve rahustada. Pärit ühest MMO-st mida kunagi mängisin, üldse on sellel mängul mõnusad lood^^ Blogi läbi sirvida ei viitsi, niiet ei tea kas on olnud varem või mitte.

Noorus on hukas...

http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=787

Mul ei ole sõnu lihtsalt...