Mõned päevad veel..

Lõpusirge...Ainult 3 mõttetut päeva veel ja saan pisutki puhata...See nädal oli üks jubedamaid üldse, kui välja arvata nädalavahetus ja ega siiski palju puudu jäänud et kõik oleks aia taha läinud. Kogu koolis oleku vältel oli tunda, et kusagil on mingisugune energiavampiir, kes mu niigi väheste varude arvelt veel juurde võtab. Oeh, peaaegu kõik läks aia taha ka veel.
Reedel käisin T-Särgipoes sünnipäevakingituseks särki tegemas. See oli ikka parasjagu jube kogemus...Alguses oli jutt jäänud kuni poolele tunnile et särk valmis saaks aga ei, alati satuvad neid töid tegema mingid HERPA DERPA HURR debiilikud, kes millegagi hakkama ei saa. Poole tunni asemel lõin ma seal surnuks ligi 2 tundi. Vähemalt sai särk korralik lõpuks ja kingitusena kõlbas ta ka.
Sünnipäevast endast midagi väga tuua ei oska. Eurovision Drinking Game on üsna...huvitav. Mõnede reeglite ja teatud lugude puhul ei tohikski vist klaasi/pudelit suult alla lasta. Lõpuks tundusid mõned lood isegi päris head olevat. Pärast magada ei lastud, sest mõni valjuhäälne maakas ei saa aru, et ei ole vaja faking karjuda koguaeg kui vähemalt 4-5 inimest magada üritavad juba -.-
Mingi random video ka otsa, kinda made my day:

Oeh...

Mul on kõrini, täielik tüdimus peal...Kuidagi peab need 10midagi päeva veel üle elama...Kuidas, ei tea, imerohtu vaja ilmselt. For some reason kirjutasin ma oma frustratsiooni...maha? ajalootundide ajal sinnasamusesse vihikusse. Kirjutamine hoiab ärkvel (haha). Kirjutan ümber kõik mis sinna kirjutatud on, unmodified
Day 1: Olin ergas, tunnen selle tunde kadumist, fml. Kuradi ajaloopraktikant, üks hea tundega päev üle mitme nädala ja ikka selline mäsu, jube lihtsalt.
Day 2: Matemaatika läks aia taha, järjekordne tülpimus ja masendus, ülejäänud päev on olnud ja on veel edasi täiesti mõttetu. Uni. Loen Salingeri hetkel, mõistlik. Oeh.
Day 3: Bah. Mata töösid ei saanud ikka kätte, ajalugu on endiselt hunnik s***a. Vähemalt on raamat kaasas, on midagigi mis ärkvel hoiaks ja midagi teha. Täna on nii tühi ja mõttetu päev..
Day 5: Kus on day 4?! Eile polnud tundi, niiet polnud vihikut. Sündmused? Mata 3, haualkäik, teater. Igav on, pisut murettekitav, ei saa aru mis toimub. Paar tundi veel ja on nädalavahetus. Magus magus uni...

Nagu näha olen ma ajalootundides ülimalt positiivselt meelestatud. Mis parata, olen kord selline. Selle nädala sees oli nagu näha, kõige produktiivsem päev neljapäev. Mata tööst ei räägi palju, vähemalt ei saanud kahte. Käisin kooli/isamaa eest surnud õpilase Triegeli haual, olen jälle 'aktiivne' olnud ja kui PJ piriseb, et miks me midagi ei tee, siis võib ma rahulikult mõelda, et ma siiski olen midagigi teinud ja võib-olla ei aja sedasorti loeng niivõrd hinge täis. Õhtul käisime teatris vaatamas lavateost 'Punane'. See oli modernkunstist ja omamoodi huvitav, mõningad head mõtted.
Täna (laupäeval) ei ole ma eriti produktiivne olnud...Hommikul sain ootamatu kõne ja oleks oma unise pea tõttu peaaegu telefoni vastu seina loopinud. Lisaks sellele sain oma klapid lõpuks garantiist kätte.
Ainult natuke veel...vast elan üle. Muusikat...Muusikat...Pilte, pole hetkel mingeid ägedaid pilte, vb leiab mõne, näis, muusikat...kuulake midaiganes Feintilt, neil on kõik lood head, ma ei viitsi otsida hetkel.

I'm sick of this

Jah, see video kirjeldab ka minu hetkesuhtumist peaaegu kõigesse. Lihtsalt nii jube on koolis ja kõikjal mujal. Minu päeva tippsündmusteks viimasel ajal on olnud säästumarketis uute aastahindluste leidmine, mõned üksikud msnivestlused ja kahtlane (minu puhul) muusika suvalistest kohtadest.
Kool on lihtsalt nii tüütu, inimesed lihtsalt on täielikud fucktardid et naljakas ka pole. Õpetajad lihtsalt leiavad igasuguseid lõbusaid asju, mille kallal pidevalt surkida. Teisipäeval on matemaatikas kontrolltöö ja ma ei tunne end just eriti heas seisus. Mõni inimene klassist lihtsalt on NII debiilne. Üritaks korra vahetunnis silma looja lasta, et tähtsamas tunnis vähemalt pisutki tähele panna, aga ei, lihtsalt PEAB terve kuradi vahetunni valjult plaksutama ja idiootselt naerma. 'Sitting there clapping like a retarded seal' Lisaks sellele ei suudeta lihtsalt tundide ajal oma suud kinni hoida.

Ja minu nädalavahetus...Ma käisin teeviidal. Asi seegi, free nänn, pohhui see et ma praktiliselt üksi olin terve selle aja. Vähemalt sain ma helkuri sealt, samasuguse kui see mis mul mingi päev lihtsalt küljest ära kukkus. Ülejäänud aeg, youtube, streamid ja Skins. Ja muidugi 9gagid ja muud sellised eluraiskamise kohad... Kuna ma olen liiga laisk et endale tumblri teha siis panen siia veelgi pilte ja veel ühe video.


Hory shet, jah mina tõesti kuulan DnB-d ka nüüd, whatcha gonna do about it?

The Trinity ja muidurage'i

Jälle on ajamõõt mu tühises elus tiksunud kuukese võrra edasi. Selle kuu jooksul on nii mõndagi juhtunud, kuid siiski on olustik enamasti sama masendav kui see ilmgi, mis praegu siin valitseb. Millest ma siia siis kirjutada tahtsin või tahan, on mul juba ammu meelest läinud, niiet tuleb jälle mingit tühja soga kuni mul õiged teemad meelde ükskord tulevad.

Üsna jube on see viimased kuu aega olnud, eriti koolis. Kui alustasin aastat enam-vähem positiivsel lainel, siis nüüdseks on sellest alles jäänud massiivne allakäik. Isegi kui ma õpin, venitan võib-olla heal juhul kolme või neljamiinuse kätte. Samahea kui üldse mitte õppida, sest nii käitudes sain samaväärseid hindeid. Vast suurim feil oli ühe kuradima kirjandiga, mille suhtes ma end alguses isegi positiivselt tundsin. Kättesaades...= Tuju nullitud. Õigekirja eest massiivsed null punkti. Seda kirjandit kätte saades tuli ikka kole masendus peale. Ma tean niigi, et pole just kõige teravam pliiats karbis, aga sellega sain tõestuse et olen veel lollim kui ma arvatagi oskan. Mõttetu saast, põlema võib ta need kirjandid pista. Muud ained on võrdlemisi kolmepuru või midagi sinnakanti, hommegi venekeeles 2 järelvastamist. Lisaks sellele on muutunud paljudes tundides viibimine täielikuks piinaks. IT õpetaja vahib nagu raisakull koguaeg kuklas, mis on tõsiselt tüütu ja creepy, venekeele õpetaja on päev-päevalt aina tüütum ja ühiskonnast/ajaloost ei maksa vabsjee rääkida. Seal algavad alati niivõrd mõttetutel teemadel diskussioonid et vähe pole. Lisaks selle lendab igast suunast igasse suunda igasugu 'ohsnap' kommentaare. Mõni kohe ei suuda oma suurt suud kinni hoida.

Praeguse seisuga nädala aja eest sain oma senise elu kõige parema teatrikogemuse. Käisime vaatamas 12 Karamazovit. Pole ammu midagi nii ägedat näinud. Publikusse visati topse ja 'kive', topsidesse valati viina, publikut võeti osalema, muusika oli ülimalt hea. Mis sellest et ma poindile pihta ei saanud, ma ei saa niigi enamuste asjade poindile pihta, hea oli see lavateos sellegipoolest. Pärast liikusime väikse kambaga edasi esmalt tšeburekipoodi (kultuurišokk mõnele, haha) ja sealt mutantdiskole. Leidus üks tore inimene kes meile vaestele õpilastele sissepääsu ja isegi joogi (!) välja tegi. Muusika oli huvitav, tantsida ma selle järgi ei mõistaks. Lisaks sellele suutsin ma end too nv külmetada ka veel, mitte eriti tore.

Kahe päeva eest ehk siis reedel saime kätte oma 'Holy Trinity' viimase osa ehk reaali lõpumärgi. See aasta oli siis pidu meile, ei mingit teiste eest plekkimist või nende heaks orjamist. Võrdlemisi tore oli. Pidu oli alguses võrdlemisi tuim, kuna kümnendikke ja muud kraami oli liiga palju, ei saanud end vabalt tunda. Lõpuks sai nad õnneks välja aetud. Toit oli...meh, toostid olid...kohati head, kohati megaodavad ja tüütud. Lisaks sellele kestis see toostide uinamuina veel ligi tunnikese. Märginäidend oli derp, pärast seda tantsimine täitsa mõnus ja vaba. Otseloomulikult tõstatas oma pead üks kole lohe nimetusega sissesadajad, mille tõttu ma jälle end piiratult tundma pidin, seetõttu FUCK IT, limiit peale. Ei võta mitte ühtegi matsi enda juurde kuni on selge et pidu on täielikult läbi ja enam tõesti midagi edasi ei toimu. Ei hakka end limiteerima selle pärast, et keegi on liiga kitsi taksoraha maksmiseks või ei raatsi ise varem koju minna.

End of Chapter, üks pilt ja üks lugu ja ongi postitus läbi.

Koorem

Hurp herp, möödunud on jälle miski 2 kuud viimasest postitusest. Nii mõndagi on juhtunud, kõik ei tule niikuinii meelde ja ei viitsiks ilmselt kirjutada. Tuleks meelde mida ma seda draftigi alustades tahtsin kirjutada oleks tore. Märkimisväärsematest sündmustest..viimase kuu aja jooksul..Oli sünnipäev. Esimest korda umbes viie aasta jooksul oli reaalselt sünnipäeva tunne ka. Oli midagi erilisemat kui kooli kommi viia. Vähemalt ei lauldud seal, ma ei salli seda laulu silma(või äkki kõrva?)otsaski mitte. Tõeline üllatus tuli koju jõudes, kust avastasin koogi ja veel paar asja, mis tuju heaks tegi, wow, kedagi huvitas ja keegi hoolis. Polnud ammu sellist soojust sees tundnud. Kõige üksikumatelgi leidub teinekord sõpru, positiivne.

Peale selle..Rebastenädal, mis möödus täitsa positiivselt. Võrreldes mõne grupiga, said peaaegu kõik meie rebased selga normaalsed ja inimlikud riided. Esines üks erand...Temast hakkas kahju. Üldiselt möödus nädal ilusasti, rebane täitis oma ülesandeid ilusti ja piinamist polnudki vaja tarvitada. Toimusid sotsialiseerumised ja tavapärane Raekoja platsil ringi tantsimine. Meil oli hea grupp, kui derp-tüübid välja arvata. Oma arust jube lahedad tüübid vist olid. Tüdrukud olid normaalsed vähemalt, sai normaalsete inimeste kombel räägitud jne. Reedel oli siis see 'rets' (paremaks seda väga nimetada ei saa, iga aastaga keelatakse aina rohkem asju ära niiet ma ei imestaks kui kogu see djeela varsti ainult oma nime raamatusse kirjutamisega piirneks). Meie (sakslaste) ruumis pidi kõrgete tornide otsa ehitama kaardimaju, ehk põhimõtteliselt inimtorn mis ehitab kaarditorni. Paistis täitsa lõbus, mul ei ole õrna aimugi mis enamikes teistes tubades toimus. Hiljem oli pisut kahtlase sisuga slideshow, ristimine ja patareisse kobimine. Patarei ise oli...no ega tal viga polnud, aga kümnenda klassi oma oli minu jaoks parem. Selle peoga seoses tuli välja üksi elamise suurim miinus. Kõik tahavad sisse sadada, seekord veel eriti massiivses koguses (8 inimest...), mina kui aeg-ajalt heatahtlik inimene ei saa väga keelduda ka ju, sest ma ei taha jubeda mölaka muljet jätta. Sellised lubamised ei lase mul samas end vabalt tunda, sest ma tean et ma pean pärast olema adekvaatses olekus et inimesi sinna juhatada/ise kohale jõuda jms. Lühidalt öeldes ma ei saa end vabalt tunda ja see põhimõtteliselt rikkuski selle peo ära. See ja paar teist asja veel, mida siin mainima päris ei hakkaks. Eks ikka omajagu nalja sai ja tantsida sai ja niisama rebastega 'ilust' ja 'inimeste mentaliteedist' rääkida. Lisaks tõstatas pead jällegi üks mu suurimaid vigu, argus..Tahad nagu midagi öelda, ütled, inimene kellele ütlesid ei kuulnud. Järgmine lause minu poolt 'ah unusta ära' ja kui öeldakse, et ma veel midagi ütleks, ütlen õigest asjast midagi totaalset erinevat ja magan võimaluse maha et lõpuks välja öelda seda mida tahan. Oijah, kes oleks osanud arvata et minusugusel selline wall of text mõtteid peas äkitselt on, mis veel siis oleks kui ma vaevuks detalilseid sisukokkuvõtteid tegema.. Praeguseks saab see post otsa, üritan tihedamalt kirjutama hakata kui keegi seda üldse lugeda viitsib. Praegu on üsna nulline tuju, niiet see aitab mul end välja elada vähemalt.

Midagi muusikat ka:

Amet: Maamärk

Jep, vabaduse laulul käidud. Mingil põhjusel sidusin ma oma mütsi külge õhupalli...kuhu neid hiljem juurde pandi...kokku kuus tükki. Täitsa funz oli, tähelepanu tõmbas see endale küll, lolturistipildid. Vabaduse laul ise oli...nii enam-vähem, mõned artistid olid lausjubedad, hullemad veel isegi (Iiris). Need korvati õnneks mõne teisega (Dagö). Seltskond oli normaalne, kuid planeeritust kordades suurem, kohati oli see isegi liiga suur, liiga palju ebameeldivaid ebavajalikke inimesi. Lahkusime enne Sinead O'Conneri esinemist, sest külm oli ja rohkem ei olnud midagi kuulata ka, rahvast oli lahkudes massiliselt, bussid olid paksult täis niiet kesklinna oli üpris raske jõuda. Hiljem oli korter jälle rahvast täis (koos minuga 5 inimest)(jep, see on palju), kuid sedapuhku polnud tüütuid ega kutsumata külalisi. Niiet üpris kordaläinud üritus.

Rohkem väga kirjutada polegi, vähemalt mitte enne kooli algust.

Pilt ka (props to Kaspar):

Millal ma viimati siia kirjutasingi...?

Igatahes jah, see oli ilmselt üsna pagana ammu ja ma parem ei üritagi kõigest, mis vahepeal juhtunud on, detailset sisukokkuvõtet teha. Kuna ma eeldan et viimane sündmus millest ma blogisin, oli tõesti uurimistöö kaitsmine siis...Sellele järgnes koolilõpp. <- Mõttetu, aktus polnud kohustuslik, muidu niisama tühja ajamine. Siis keemia riigieksam...85p, kartsin vähemalt, lootsin rohkemat, meh, I'll live. Keemiaga jätkamine oleks tõesti viimane variant kui kuhugi mujale ei saa.

Jep, nüüd siis juba suvi, alustagem lausa uut lõiku. Peterburi trip...Laev = Ujuv peldik, mõningased huvitavad momendid, muidu ei midagi erilist. Alkohinnad olid muidugi vapustavad. Saaremaatrip jaanipäeva kanti, seltskond oli meeldiv ja väike võõrutusravi arvutist on vahelduseks isegi mõnus. Err, laulupidu? Suht sama kambaga sai käidud kellega Saaremaalgi ja see oli ka umbes see aeg, kus mu kodust sai nii mõnegi inimese jaoks alaline elukoht, kohati pesitses siin ühe inimese asemel neid lausa 5. Imelik, pole nagu eriti harjunud.

9. - 26. juuli sai veedetud jälle mõttetult Norras logeledes. Tippudeks mingi väljasõit ühte ilusasse kohta ning muidugi allahindlused. 90% odavamalt omale kuhjaga uusi hilpe saada pole ju paha. Väikevenna nägin ka siis face-to-face ära. Tal on ägedad silmad :3 MSN sai ka selle perioodi jooksul bloki, mingi spambot oli info saanud jajahm...uus on ooletuurmaa@hotmail.co.uk, kui kedagi huvitab ja keegi veel seda värki üldse loeb siin.

Koju tagasi tulles...Järjekordselt 4 inimest majapidamises, peaks üüri küsima hakkama. Siiani suht tühi nolife olnud, mõned jalutuskäigud ja niisama laisklemine. Ahjaa, Dagö kontserdil sai ära käidud, kui Bonzo ja Tõun välja arvata, oli väga vinge ja hea. Üks nendest vähestest kampadest mis live'is samahästi kõlavad kui stuudios/plaadilt.

Praegu on eriti igav olla, sest umbes kogu mu põhisuhtlusseltskond on kuhugi minema sõitnud ja ma istun siin ja otsustan blogida. Muusikamaitsega olen ka nagu panniga pähe saanud, kuulata Skilletit, Scooterit ja rahulikku klaverimuusikat on endagi jaoks veider. Mõned lood ka lõppu:

Järgmised postitused tulevad võib-olla enne kooli algustki, näis kui mu tühjas elus midagi huvitavat juhtub. Hmm...Peaks vabaduse laulule ka ikka minema.