Üle pika aja üks enam-vähem nädal..

Möödunud nädal on olnud...sama tuim kui eelmisedki tegelikult, väikeste eranditega küll, aga ikkagi. Tüüpiline koolis derpamine, pidevad lained neutraalsuse ja pimeduse vahel, ebameeldiv aga mis teha. Vabariigi aastapäeva aktusel tuli välja et meie klassijuhataja on siiamaani kibestunud meie arvamuse kohta eesti keele tulevikust ja oli sellest lausa direktorile rääkinud...kes oli selle kuidagi Delfile ära maininud, kas pole mitte lahe? Igatahes, aktus oli endiselt sama mõttetu kui tavaliselt, saavutanud pole ma viimased 3 aastat mitte midagi, niiet polnud ka midagi oodata.

Neljapäeva õhtul oli Kosele minek, sünnipäevale nimelt. Endiselt samasugune nagu ma teda mäletasin. Sünnipäev ise oli...enam-vähem. Meie kink sünnipäevalapsele (õnne Swagnus) oli FAAAAABULOUS. Pidu ise läks võrdlemisi aia taha. Mõni mees peab endast endiselt liiga palju ja lausa peab vajalikuks end nii täis juua et saunakeris ja kõik muu täis ropsida. Loomulikult võis tema poolt kuulda ka kõikvõimalike vingete saavutuste kohta (mille ehtsuses ma siiralt kahtlen) kuulda, mis ta meist obv ju et paremaks teeb. Lõpuks mängisime psühholoogi, pikad juhtmed, neil (kahel mittejoojal) läks mingi 3 tundi aega et aru saada, sedagi suurte vihjetega.

Suht wastetime nädal on olnud, nagu tavaliselt. Lugesin 2 kohustuslikku raamatut läbi (jee, saavutus) ning leidsin endale lõpuks kirjanduse lõputööks raamatu, nüüd vaid vaja loota et seda tähtaega tõepoolest pikendati.

Muusikat ka:

The End.