Üsna jube on see viimased kuu aega olnud, eriti koolis. Kui alustasin aastat enam-vähem positiivsel lainel, siis nüüdseks on sellest alles jäänud massiivne allakäik. Isegi kui ma õpin, venitan võib-olla heal juhul kolme või neljamiinuse kätte. Samahea kui üldse mitte õppida, sest nii käitudes sain samaväärseid hindeid. Vast suurim feil oli ühe kuradima kirjandiga, mille suhtes ma end alguses isegi positiivselt tundsin. Kättesaades...= Tuju nullitud. Õigekirja eest massiivsed null punkti. Seda kirjandit kätte saades tuli ikka kole masendus peale. Ma tean niigi, et pole just kõige teravam pliiats karbis, aga sellega sain tõestuse et olen veel lollim kui ma arvatagi oskan. Mõttetu saast, põlema võib ta need kirjandid pista. Muud ained on võrdlemisi kolmepuru või midagi sinnakanti, hommegi venekeeles 2 järelvastamist. Lisaks sellele on muutunud paljudes tundides viibimine täielikuks piinaks. IT õpetaja vahib nagu raisakull koguaeg kuklas, mis on tõsiselt tüütu ja creepy, venekeele õpetaja on päev-päevalt aina tüütum ja ühiskonnast/ajaloost ei maksa vabsjee rääkida. Seal algavad alati niivõrd mõttetutel teemadel diskussioonid et vähe pole. Lisaks selle lendab igast suunast igasse suunda igasugu 'ohsnap' kommentaare. Mõni kohe ei suuda oma suurt suud kinni hoida.
Praeguse seisuga nädala aja eest sain oma senise elu kõige parema teatrikogemuse. Käisime vaatamas 12 Karamazovit. Pole ammu midagi nii ägedat näinud. Publikusse visati topse ja 'kive', topsidesse valati viina, publikut võeti osalema, muusika oli ülimalt hea. Mis sellest et ma poindile pihta ei saanud, ma ei saa niigi enamuste asjade poindile pihta, hea oli see lavateos sellegipoolest. Pärast liikusime väikse kambaga edasi esmalt tšeburekipoodi (kultuurišokk mõnele, haha) ja sealt mutantdiskole. Leidus üks tore inimene kes meile vaestele õpilastele sissepääsu ja isegi joogi (!) välja tegi. Muusika oli huvitav, tantsida ma selle järgi ei mõistaks. Lisaks sellele suutsin ma end too nv külmetada ka veel, mitte eriti tore.
Kahe päeva eest ehk siis reedel saime kätte oma 'Holy Trinity' viimase osa ehk reaali lõpumärgi. See aasta oli siis pidu meile, ei mingit teiste eest plekkimist või nende heaks orjamist. Võrdlemisi tore oli. Pidu oli alguses võrdlemisi tuim, kuna kümnendikke ja muud kraami oli liiga palju, ei saanud end vabalt tunda. Lõpuks sai nad õnneks välja aetud. Toit oli...meh, toostid olid...kohati head, kohati megaodavad ja tüütud. Lisaks sellele kestis see toostide uinamuina veel ligi tunnikese. Märginäidend oli derp, pärast seda tantsimine täitsa mõnus ja vaba. Otseloomulikult tõstatas oma pead üks kole lohe nimetusega sissesadajad, mille tõttu ma jälle end piiratult tundma pidin, seetõttu FUCK IT, limiit peale. Ei võta mitte ühtegi matsi enda juurde kuni on selge et pidu on täielikult läbi ja enam tõesti midagi edasi ei toimu. Ei hakka end limiteerima selle pärast, et keegi on liiga kitsi taksoraha maksmiseks või ei raatsi ise varem koju minna.
End of Chapter, üks pilt ja üks lugu ja ongi postitus läbi.
